all the sinners are just saints without sparks.

(Ma juba lootsin pealkirja järgi, et plaat tuleb eestikeelne.)

Terä!

Võin suurima uhkusega teatada, et mu projekt on valmis. Või täpselt nii valmis, kui see selleks punktiks olema peab. Tegin viimseid jõupingutusi veel eile hiliste öötundideni, nagu ikka. Kuid see ei tähenda veel, et te mu maasterpiissi näeks. Sest ma olen kade. Tegelikult sellepärast, et enne peavad seda nägema tuutorid. Kui olla aus, tahtsin ma seda neile täna näidata, aga juhtus jõuluime ja ma magasin sisse. Tegelikult olen ma isegi üllatunud, sest ma olen ju meistersissemagaja, aga ometi juhtus see alles esimest korda Inglismaal oldud aja jooksul. Hämmastav. Ma saatsin Simoonile kirja, et mul on köha, sest mul ei jätkunud julgust öelda, et ma magasin sisse. Aga kokkuvõttes pole sellest hullu, sest täna oli kavas ainult väike critique. Oluline osa e. hindamine on alles mai keskel, nagu mainitud. Nii et no biggie.

Nädalavahetusel oli meil munavõte. Nagu ka teil. Ja veel mõnel. Kuigi ma arvasin, et ma olen juba pikemat aega sellest east väljas, et leida mingit rõõmu lihavõtetest ja sellega kaasnevatest munatraditsioonidest, tuleb tunnistada, et üksi kuskil kaugel olles tekib igatsus kummaliste asjade järgi. Vähemalt pühendasid Valeri ja tema tütar Rebecca mind UK lihavõttetraditsioonidesse ja me sõime hot cross buns'e, mis on põhimõtteliselt kergelt piparkoogimaitselised soojaks tehtud rosinakuklid, mis on kindlal kohal brittide lihavõttemenüüs.

Muidu on meil soe, nagu te teate. Iga päev lüüakse mingi uus kuumarekord, sest tavaline temperatuur aprillikuus on siinkandis 13 kraadi ringis. Kuulsin, et ka teil on suht soe. Isegi grillihooaeg on pidulikult avatud. Ma võiks tappa ühe grillitud kanafilee eest. Nii et nautige oma privileege.

Mis puutub mu resideerumisse Valeri juures, siis ta teatas täna, et kõige varasemate plaanide kohaselt pean ma lahkuma siit 22. mail. Samas mitte miski pole veel kindel ja ei selgu ka ilmselt enne järgmist nädalat, sest Valeri maakler majandab lepingute ja muude dokumentidega posti teel, aga sel nädalal on ainult kolm tööpäeva e. siis päeva, kui liigub post. Ja siis ka järgmine esmaspäev on vaba, sest 1. mai langeb sel aastal pühapäevale ja sel puhul antakse lisaks üks vaba päev. Ühesõnaga tohutult keeruline. Nii et võib juhtuda, et mu õnn lahkub õuelt juba 22. mail. Sel juhul on mul tegelt juba uus kriib olemas. Nimelt Valeri sõps, kes elab paar maja edasi ja üürib ka tube välja, omab hetkel ühte vaba tuba. Seegi hea. Aga üldiselt on ka vägagi reaalne võimalus, et ma saan siin ikka oma aja lõpuni ära olla. Tegelt Valeri ise loodab ka seda, sest ta ütles, et vaatamata sellele, et ta on juba kaks nädalat asju läbi lapanud ja pakkinud, pole ta tegelikult omadega kuskile jõudnud. Ja siis saavad ka mu emps ja Karin siin ööbida. Ja ka Valeri ja koertega kohtuda. Fingers crossed.

TÜÜPILINE EESTLANE VÄLISMAAL

- Ta on välismaal rohkem eestlane, kui ta on eestlane Eestis olles. Eemal olles on ta oma rahvuse üle uhke, talle läheb oma päritolu korda ja ta hakkab oma kodumaad ja eestlasi veel rohkem armastama. Aga ta ei ütle seda kunagi välja, sest ta kardab teistele eestlastele nõme välja paista. Eestlane on veendunud, et kuigi ta rahvus on kinnine, on siiski tegu suhteliselt sügava ja tõetruu liigiga.

- Ta ei oska vastata küsimustele, et mis usk Eestis on või kas meil on parem- või vasakpoolne valitsus.

- Välismaal olev eestlane ei salli küsimust 'Do you speak Russian?' ega suuda aru saada, miks inimesed keelduvad mõistmast, et Eesti on Euroopa Liidus.

- Ta ei salli välismaa bürokraatiat ja meenutab nostalgiliselt, kui ladusasti Eesti ametiasutustes kõik kulgeb.

- Ta igatseb kodumaiseid piimatooteid, õiget sinki ja musta leiba. Lisaks ta ei saa aru, miks välismaalased ütlevad saia kohta leib.

- Ta räägib välismaalastele, kui tublid on meie sportlased ja kui andekad on meie heliloojad. Ja kui vestluses osalev välismaalane pole neid nimesid kuulnud, siis on vaja eestlasel romantiliselt selgitama hakata. Eestlane on absoluutselt veendunud, et kõik rahvused on tema peale kadedad, sest päris mitu eestlast on väga kuulsad ja väga rikkad. 

- Tal tekib algul probleeme sellega, et välismaalased kipuvad liiga tihti tungima ta privaatsesse ruumi – eestlase arust kipuvad võõrad inimesed teda musitama ja kallistama kahtlaselt tihti. Kui siis eestlane jõuab tagasi kodumaale, kallistab ja musitab ta ka teisi eestlasi ning talle on jäänud sisse komme olla kogu aeg viisakas ja igal võimalikul juhul vabandust paluda. Paari nädala möödudes kodumaa pinnal, saab tast jälle tavaline eestlane. 

- Eestis käies astub ta ülekäigurajal julgelt tänavale ja saab hirmus vihaseks, kui teda selle eest sopaga üle pritsitakse. Või kui auto tõesti seisma jääb, noogutab ta harjumuse kohaselt juhile tänutäheks ja viimane peab teda veidraks ülbikuks.

Võin öelda, et 80% vastab tõele.

Aga hüvasti mu hipidest sõbrad!

I.